Füüsiline vägivald on tahtlik jõu kasutamine teise isiku suhtes, mis võib põhjustada ohvrile füüsilist valu, vigastusi või isegi surma ning psühholoogilisi kannatusi.

Füüsiline vägivald üldjuhul järgneb psühholoogilisele vägivallale. Vägivallatseja ei soovi kontrollida enda negatiivseid emotsioone ning kasutab naise suhtes füüsilist vägivalda. Naisel võib olla (tõsiseid) vigastusi, ta on hirmunud ja endassetõmbunud ning süüdistab toimunus ka ennast.

Pärast jõhkrat vägivallaakti kogeb mees pingelangust, näitab välja süümepiinasid ja häbi enda käitumise pärast. Ta palub naise käest andeks, püüab olla võimalikult lahke ja armastusväärne. Ta kingib naisele lilli, lubab naisele end muuta ning mitte kunagi enam vägivalda kasutada. Pinge ohvri ja toimepanija vahel langeb. Mees ja naine võivad sellel etapil kogeda isegi “uut” armastust ning lootust, et suhe paraneb. Positiivsetel hetkedel võivad nii teo toimepanija kui ka ohver eitada või õigustada juhtumit või vähendada selle tagajärgi. Vägivallatseja on oma eesmärgi saavutanud. Naine andestab ja usub, et mees muudab oma käitumist ja vägivald lõpeb.

Füüsilise vägivald on kõige kergemini ära tuntav vägivalla vorm, kuna ohvril on sageli nähtavad füüsilised kahjustused. Füüsiline vägivald võib ilmneda järgmiste tegevustena:

• Löömine käe, jala või mingi esemega

• Peksmine, sh mingi esemega peksmine

• Tõukamine, lükkamine;

• Mingi esemega viskamine

• Kinni haaramine, raputamine, väänamine

• Juustest tirimine

• Kriimustamine, näpistamine, küünistamine

• Hammustamine

• Kinnihoidmine, kinnisidumine, luku taha panek

• Kägistamine, lämmatamine

• Põletamine

• Uputamine

• Külm- või tulirelva kasutamine

• Ohvri lemmiklooma julm kohtlemine, isegi tapmine

• Lapse füüsiline karistamine