Ahistav jälitamine saab tavaliselt alguse naise poolsest äraütlemisest suhet alustada ja pärast suhte või kooselu naise algatusel lõpetamist. Ahistav jälitamine võib olla ajendatud solvumisest ja kättemaksusoovist ning lõppeda füüsilise vägivallaga. Ahistav jälitamine võib väljenduda jälitaja järgmistes tegevustes ohvri suhtes:

• Ohvri järel kõndimine, sõitmine

• Pidev helistamine ja sõnumite, postkaartide saatmine

• Jälitatava pildistamine või filmimine luba küsimata ja võimalikult salaja

• Põhjalikult ettevalmistatud nn juhuslike kohtumiste korraldamine

• Pidev ja pealetungiv oma abi pakkumine, kui abi ei vajata

• Lillede ja kingituste jätkuv saatmine ka siis, kui saadetisi vastu ei võeta

• Tema elukaaslase ja sõprade ähvardamine või ähvardava sisuga sõnumite saatmine, öised ähvardava ja hirmutava sisuga helistamised

• Jälitatava kohta personaalsete detailide otsimine internetist, tema failide muukimine, ahistavate kirjade saatmine meili teel ja suhtlusvõrgustikes